Ja kord tuli veel üks mõte....

Kaks last ja üks köök - paras kisma.
Otsisin taas välja 2 mähkmekasti; ämbrikese PVA-liimiga; käärid; paberinoa; tapeedi; teibid;  penoplasti; 2 kuumaalust; puidust nurga, millele oli tegelt plaanitud muu otstarve (nüüd sai sellest kraan); toidukilet; fooliumi; parketi ülejäägid (ahju sisemus).

Lõpptulemus:


Kuid ega see uus köök kaklusi lahendanud, nüüd hakkasid kismad selle uue köögi pärast.  Lõpuks viisin plastikköögi üldse maale vanaema juurde, et meie suurem kokahuviline, pisipoja, saaks sealgi oma oskusi lihvida.....
Minu jaoks oli tegelt meeldiv üllatus, et lapsed eelistasid minu liimitud pappkööki poemänguasjale. Olin seal kasutanud lisaks mittevajalikele pappkastidele paljusid tegelikult endale vajalikke asju.


Share this:

ABOUT THE AUTHOR

Terekest! Maailm on täis nii palju huvitavat, et iga päev saab midagi uut õppida. Meie suurimad õpetajad on lapsed. Meie peres kasvab kolm päiksekiirt, kolm suurt isiksust, tänu kellele on iga päev üks suur väljakutse ning seiklus. Lisaks lastele huvitun käsitööst, meisterdamisest ning paljust, paljust muust

2 comments:

  1. PVA liim on tegija!! :P

    Aga selle oma tehtu eelistamise peale ma meenutaks seda kevadist muuseumite külastust, kus Susanna võttis kaasa kõikide oma nukkude seast selle rääbaka, mille kunagi sünnipäevaks valmistasin. Ja kuidas ta siis tahtis teda ka muuseumi kaasa võtta, keelitasin mis ma keelitasin,et jätaks ikka autosse, ei. Nuku tuli ka siiski kaasa :)

    VastaKustuta
  2. On tegija jah, mul lausa terve ämbrikese täis seda :)
    Kusjuures, sellel nukul jäi meil lõpuks vaid pea alles, kuna ülejäänu läks äraviskamisele. Lihtsalt lagunes laiali.
    Kuid see oli Susannale nii armas, et õmblesin talle uue keha ning ikka mängitakse. Nüüd on vist enam-vähem kiilakas, Vaja uued juuksed teha.
    Ohh, aga ma polegi siia enda ülejäänud nukusid ülesse riputanud. Vaja teha!

    VastaKustuta